Leheküljed

Wednesday, July 30, 2014

Instagram #1

Tegin ka endale lõpuks instagrami ära. Hetkel on seal küll ainult kaks pilti, aga loodetavasti hakkan ma ikka sinna neid pilte juurde lisama. 

I finially have instagram. At the momemt there's only two pics, but hopefully I'll add some pics from time to time. 

My instagram: @ellerkadi.

My first instagram shot
In Viljandi

Monday, July 28, 2014

Burning Gold

23. juulil tegime pilte ja nüüd valisin mõned neist välja :)
On 23 July we took pictures and here are some of them :)


Took my first instagram shot: http://instagram.com/p/qzYxAevhGd/

Thursday, July 10, 2014

Canoeing and Pühajärve

Enne tantsupidu sai ka natukene tegutsetud.
21. juunil oli perekondlik kanuumatk rahulikul Emajõel. Ainult tugev tuul oli vahepeal pisikeseks katsumuseks, aga muidu oli seekordne kanuutamine eelnevatest kärestikulistest kanuutamistest erinev. 
22.-23. juunil käisin Pühajärve jaanitulel. Väga mõnus olemine toreda seltskonnaga. Ilmselgelt suutsin ma seal hääle ära laulda (loe: karjuda) nii, et ka nädal pärast Pühajärve mu hääl kähises.


Before the Dance Celebration I did some notable things too.
On 21 June I was canoeing on a calm Emajõgi with my family. Only strong wind was challenge. Otherwise this canoeing trip was different from the last ones. This one didn't have rapids.
On 22-23 June I went to Pühajärve to celebrate midsummer. I had fun time with great company. Obviously I sang too much and too loud that my voice wasn't normal even a week after Pühajärve. 

Selfie and canoeing (right picture from my sister Merit)
Pühajärve (right picture from M. Nõmmik)

Wednesday, July 9, 2014

Tantsupidu / Dance Celebration 2014

30. juunist 6. juulini olin Tallinnas seoses tantsupeoga. Esimesed neli päeva olid trennid ja kolm viimast päeva olid esinemised (sealhulgas läbivaatus ja peaproov). 
Algul ma arvasin, et see nädal tuleb tappev, aga seal olles ei olnudki need trennid nii rasked kui tundusid. Peale trenne harjutusväljakult koolimajja minek oli omaette seiklus. Bussid olid ülerahvastatud ja sai sõidetud kõigiga külg külje kõrval kusagil 40 minutit. Algul ei olnud väga vigagi, aga siis hakkas seal bussis palav ja tekkis tunne nagu õhku ei oleks.
Lisaks tutvusin ma lahedate inimestega ja me veetsime koos palju aega. Sai käidud kinos, toidupoes raha raiskamas ja niisama aega veetmas. Lisaks iga päevaga väsimus järjest kasvas, aga selle põhjustas ka kindlasti vähene uni, sest iga päev sai nii hilja magama mindud ja vara ärgatud.
Meil oli kokku kolm esinemist ja minu arust tulid need kõik väga hästi välja. Ainuke halb asi, mis mulle hetkel meenub, on kuumus. Õues oli nii kuum, et mingil hetkel ei tahtnudki enam õues olla. Muidugi põlesin ma ära ka ja siiamaani olen näost natuke punane. Kuna mul jalad päikest üldse ei võta, siis mul on ikka väga huvitav kooslus: nägu punakas, käed pruunikad ja jalad täiesti valged.
Rongkäik oli üle 5 kilomeetri pikk ja see oli küll surm minu jalgadele. Juba rongkäigu alguses jalad põlesid ja tahtsin kingad jalast võtta, aga ma pidasin vastu ja kõndisin ära need kilomeetrid. Peale rongkäiku laululavalt koolimajja minnes (sealhulgas bussisõit) ja järgmine päev peale kolmandat etendust Kalevi staadionilt koolimajja minnes (umbes 2-3 km) võtsin ma kingad jalast ja käisin valgete sukkade väel. Sukkade väel oli ikka kordades parem kõndida kui tantsukingadega. Samal õhtul käisime korra ka laulupidu vaatamas.
Mul on väga hea meel, et ma sain osa võtta tantsupeost ja see kogemus jääb kindlasti elu lõpuni meelde. Olla osa suurest rahvamassist ja kuulata publiku kaasa elamist oli väga võimas. Super kogemus! :-)


Because of Dance Celebration I was in Tallinn from 30th June to 6th July. First four days we made preparations and trained and last three days we performed (including examination and rehearsal).
At first I thought that the week was going to "kill" me, but as you can see, it didn't. I thought that the trainings were going to be hard, but they weren't that bad. Travelling between our school and training stadium was an interesting adventure. Busses were overcrowded and we had to drive side by side for about 40 minutes. At first it didn't seem so bad, but as time went by it got hotter and it felt like there was no air.
Also, I met some awesome people with whom I spent a lot of time together. We went to the cinema, spent a lot of money in grocery stores and just had some fun time together. In addition, tiredness, which was caused by lack of sleep, grew day by day. Every day we went to sleep late and woke up very early.
We had three performances and in my opinion all of those turned out very good. The only bad thing I can come up with right now is the heat. It was so hot outside that at one point I didn't want to be outside anymore. Of course I got a sunburn and my face is still slightly red. As my legs don't catch sun at all, I have a very interesting combination: reddish face, brownish hands and completely white legs.
Procession was over 5 km long and it was killing my legs. In the beggining of the procession my legs were already on fire and I wanted to take off my shoes, but I managed to walk these 5 km without doing it. After the procession and the third performance I took off my shoes and walked to the school wearing white tights. Walking without shoes was a lot more comfortable. 
I am very happy that I had the opportunity to take part of this Dance Celebration and this experience will be remembered forever. Being part of a big crowd and hearing the audience cheering was overwhelming. Spectacular experience! :-)

Kiigelaul (picture's link)
Kiigelaul (picture from T. Kull)
Väravamäng (picture from T. Kull)
Procession. We walked over 5 km (picture's link)
We are taking a group photo in the back (picture's link)
These are the awesome people I spent time with (picture from K. Tallinn)

Saturday, June 7, 2014

My braces story #2

Dear foreign readers, if you want to know what I wrote, use Google Translate. Thank you! :-)


My braces story #1 - link.

Lõpuks ometi tegin ka selle postituse ära, kuigi nüüd on juba tükk aega möödas breketite ära võtmisest. See breketite lugu sai läbi palju kiiremini kui ma arvasin. Ise panustasin, et breketid võetakse ära alles suvel või sügisel, aga minu üllatuseks juhtus see juba 25. aprillil.

Vahe kahe hamba vahel! Umbes detsembrikuus avastasin, et mul oli kahe hamba vahel vahe. Mitte kahe keskmise hamba vahel, vaid ülevalt keskelt minnes paremale teise ja kolmanda hamba vahel. Algul oli see päris hirmutav, aga käies tavalises kontrollis ortodondi juures, siis ma isegi ei pidanud oma muret kurtma, vaid kohe ise öeldi, et niimoodi pidigi juhtuma, et see kuidagi aitab kaasa. 

Traatide, mille otstarbeks oli kumme hoida, äratulek! Kahel korral juhtus nii, et tulid breketite küljest ära traadid, mis pidid hoidma kumme. Mõlemal korral helistasin ma muidugi ortodondile, et küsida, kas on vaja varem kohale minna. Esimesel korral tõsteti ortodondi aeg varasemaks ja sai see traat uuesti külge pandud ja tavapärane külastus tehtud. Teisel korral tõsteti ka aeg varasemaks, aga öeldi, et pole tarvis uuesti panna seda traaditükikest. 

Üllatus, üllatus! Varsti võtame breketid ära! Sel samal päeval, kui ma käisin teist korda ortodondi juures kohapeal traaditüki pärast, mis oli breketite küljest ära, sain ma üllatuse osaliseks. Nimelt öeldi mulle, et on aeg breketid ära võtta. Nagu ma selle postituse alguses kirjutasin, siis ma tõesti arvasin, et mult võetakse breketid ära alles suvel või sügisel, aga mulle üllatusena tehti seda palju varem. Mul oli ka väike mure uuesti harjumise pärast enne breketite ära võtmist. Üks asi on see, kui sulle breketid pannakse ja sa sellega pead ära harjuma; teine on see, kui sult breketid võetakse ära ja sa pead jälle uuesti harjuma. 

Breketite ära võtmine! Breketite ära võtmine läks kokku maksma 385€. Krõbe hind muidugi. Tundub palju ära võtmiseks, aga tegelikult sain ma ka kaped ja traadid hammaste taha. Ära võtmine ei olnudki kõige hullem. See käis päris kähku ja peale breketite ära võtmist lihviti hambaid ka. Kapedega on selline lugu, et tegelikult peaksin neid kogu aeg kandma, ainult söögi ajaks maha võtma, aga minu arust on need ikka väga ebamugavad ja rääkimine tundub ka raskendatud, seega ma väljaspool kodu neid ei kanna. Muidu kodus kannan ikka kogu aeg. Traadid, mis nii ülemiste hammaste kui ka alumiste hammaste taha pandi, üldse ei häiri. Need, kui ma õigesti aru sain, jäävad mulle elu lõpuni.

Uuesti harjumine! Harjumine uuesti oli tõesti raske, nagu ma arvasin. Siiski kohanesin ma kiiremini, kui breketite panekuga. Hammastel ei olnud enam suuri 'mügarikke' ja söömine oli ka ikka palju kergem kui breketitega. Algul kardsin, et hambad on ka hellad, aga õnneks ei olnudki. 

Endiselt väike vahe kahe hamba vahel! Juhtus nii, et kahe eelmainitud hamba vahele jäigi väike vahe, aga see mind ei häiri. Sellegi poolest on mu hambad sirged ja hoopis parem tunne on hammaste koha pealt nüüd.

Muu jutt! Kui mul veel breketid olid, siis ikka ja jälle oli juhtunud nii, et keegi koolist või tuttavatest polnud arugi saanud, et mul olid breketid. Saades teada, et mul on breketid, oli nende üllatus ikka päris suur. 


Saturday, May 24, 2014

Random

Long time no see jälle. Millegi pärast on blogimine kuidagi unarusse jäänud. Ma ei hakka enam väga möödanikust rääkima. Aga siiski mainiksin ära, et saame rühmaga tantsupeole.

Long time no see again. I won't speak much about past, but I got to know that my folk dance group and I are going to dance celebration in July. Dance and song celebrations are both very popular events in Estonia and I am glad to take part in it.

Peapööritajad in Haapsalu

Sunday, April 20, 2014